Ülevaatlik video Babboe Curve E mudelist (www.babboe.ee)
Ühel mõnusal ja parajalt soojal suvepäeval sai Tallinnas kargorattaid proovimas käidud. Mis asi see kargoratas siis õigupoolest on? Tegemist on kahe- või kolmerattalise jalgrattaga, millel on väntadele ja sadulale lisaks veel kast, kuhu saab panna istuma oma lapsed, lemmikloomad, toidukotid, jõulukuuse või ükskõik mida - vedada võid kõike, ka oma meest!
Mis siin salata, kui sellist ratast ikka Eesti tänavapildis näed, siis võtab see pead pöörama küll. Pole ju selliseid asju siin palju näha. Elevust tekitab kargoratas nii noortes kui ka vanades inimestes. Kuigi esmapilgul võib sellise kargorattaga sõitmine tunduda kohmakas ja ebameeldiv, siis sadulasse istudes kaovad igasugused kõhklused.
Babboe kastirattad ja tegelikult ka kogu kargorataste kontseptsioon on pärit Hollandist. Riigist, kus inimestel on rohkem jalgrattaid kui autosid. Vajadus kargorataste järele tuli hollandlastel siis, kui oli vaja lapsi punktist A punkti B vedada (lühikestel vahemaadel). Algselt kohmakas ja raske kastiga ratas võitis paljude hollandlaste südamed, pärast mida hakati looma disainiliselt ilusamaid ja praktilisemaid rattaid, lisades kondimootorile ka elektrimootori võimalused.
Niisiis võtsime meiegi prooviks Babboe Curve elektrilise mudeli, mis on Babboe kargorataste lipulaev (Babboe kargorataste tootevalikuga saab tutvuda siin: www.babboe.ee). Sadulasse istudes lööb veenidesse adrenaliin, süda hakkab kiiresti pumpama ning instruktsioone ei jõua ära kuulata - TAHAKS JUBA SÕITA! Kuid tark ei torma! Sellise ratta ohjeldamiseks peab arvestama sellega, et manööverdamisnurgad vajavad harjumist ning kõrgetel kiirustel hakkavad füüsikaseadused sõitu manipuleerima. Kõige sellega tuleb arvestada ning see nõuab veidike harjumist.
Babboe kargoratastel on 7 käiku, mille vahetamisega saab Shimano käiguvaheti filigraanse täpsusega hakkama. Vaadates seda ratast kaugelt, siis tundub, et sellega sõitmine on maru raske ja keeruline. Üksi mõnusalt kruiisides pole muret, kuid võttes terve lasti peale (max 100kg) muutub kondimootori jõul edasi liikumine juba korralikuks jalapäevaks (jõukakaarti pole selle rattaga kohe kindlasti vaja). Kuna valisime elektrimootoriga kastiratta, siis ilma ühegi kahtluseta rakendasime ka seda. Selleks, et elektrimootor toimiks, tuleb ise pidevalt "väntamise liigutusi teha". Elektrimootoril on 8 eraldiseisvat käiku, mis kõik arendavad erinevat kiirust. Mootor suudab arendada kiirust kuni 27km/h (ilmselt kui piiraja maha võtta, siis oleks kiirus ka kindlasti suurem). Elektrimootoriga on võimalik sõida maksimaalselt 40-60km, olenevalt sellest, kui kiiresti sõita, kui raske last sul peal on, millise tasapinna peal sõidad ja milline on rehvirõhk. Fakt on see, et kui rattal on elektrimootor, siis kuidagi alateadlikult väntad ikka nii, et elektrimootor töötab...
Nüüd aga sõidukogemuse juurde. Tõsi. Vajab harjumist, kuid harjumine ei võta kaua aega. Arvestada tuleb sellega, et keeramisel tuleb valida teine nurk. Ringi kruiisimine on vahva! Rattateedel on lust ja lillepidu selle rattaga. Elektrimootori abil saab kiirelt ja odavalt ringi liikuda. Parkimisega probleeme pole. Ratta saab lukustada raamiluku abil (soovitaks ikka ka tavalist rattalukku kasutada) ning mingeid lisakulusid ka selle rattaga ei ole. Ei näe põhjust, miks linnainimesel, kel on paar kilomeetrit iga päev liikuda vaja, seda ostma ei peaks. Lisaks on rattaga mõnus sõita koos lastega, sest kui lapsed ikkagi sinu ees istuvad, siis saad sa neil ka silma peal hoida + mõnusalt rääkida, ilma, et ühe mokaotsaga tahapoole turvatooli karjuma peaks.
Lõpphinnang: väga kõva asi. Mure kohaks saab kindlasti hind -hinnad algavad alates 1750€. Teine miinus on see, et hruštsovka stiilis maja keldrikorrusele sellise ratta tassimine on mission impossible. Kui sul on avara garaaž ning SEE KA GARAAŽIUKSEST SISSE MAHUB, siis give it a go!
Ühel mõnusal ja parajalt soojal suvepäeval sai Tallinnas kargorattaid proovimas käidud. Mis asi see kargoratas siis õigupoolest on? Tegemist on kahe- või kolmerattalise jalgrattaga, millel on väntadele ja sadulale lisaks veel kast, kuhu saab panna istuma oma lapsed, lemmikloomad, toidukotid, jõulukuuse või ükskõik mida - vedada võid kõike, ka oma meest!
Mis siin salata, kui sellist ratast ikka Eesti tänavapildis näed, siis võtab see pead pöörama küll. Pole ju selliseid asju siin palju näha. Elevust tekitab kargoratas nii noortes kui ka vanades inimestes. Kuigi esmapilgul võib sellise kargorattaga sõitmine tunduda kohmakas ja ebameeldiv, siis sadulasse istudes kaovad igasugused kõhklused.
Babboe kastirattad ja tegelikult ka kogu kargorataste kontseptsioon on pärit Hollandist. Riigist, kus inimestel on rohkem jalgrattaid kui autosid. Vajadus kargorataste järele tuli hollandlastel siis, kui oli vaja lapsi punktist A punkti B vedada (lühikestel vahemaadel). Algselt kohmakas ja raske kastiga ratas võitis paljude hollandlaste südamed, pärast mida hakati looma disainiliselt ilusamaid ja praktilisemaid rattaid, lisades kondimootorile ka elektrimootori võimalused.
Niisiis võtsime meiegi prooviks Babboe Curve elektrilise mudeli, mis on Babboe kargorataste lipulaev (Babboe kargorataste tootevalikuga saab tutvuda siin: www.babboe.ee). Sadulasse istudes lööb veenidesse adrenaliin, süda hakkab kiiresti pumpama ning instruktsioone ei jõua ära kuulata - TAHAKS JUBA SÕITA! Kuid tark ei torma! Sellise ratta ohjeldamiseks peab arvestama sellega, et manööverdamisnurgad vajavad harjumist ning kõrgetel kiirustel hakkavad füüsikaseadused sõitu manipuleerima. Kõige sellega tuleb arvestada ning see nõuab veidike harjumist.
Babboe kargoratastel on 7 käiku, mille vahetamisega saab Shimano käiguvaheti filigraanse täpsusega hakkama. Vaadates seda ratast kaugelt, siis tundub, et sellega sõitmine on maru raske ja keeruline. Üksi mõnusalt kruiisides pole muret, kuid võttes terve lasti peale (max 100kg) muutub kondimootori jõul edasi liikumine juba korralikuks jalapäevaks (jõukakaarti pole selle rattaga kohe kindlasti vaja). Kuna valisime elektrimootoriga kastiratta, siis ilma ühegi kahtluseta rakendasime ka seda. Selleks, et elektrimootor toimiks, tuleb ise pidevalt "väntamise liigutusi teha". Elektrimootoril on 8 eraldiseisvat käiku, mis kõik arendavad erinevat kiirust. Mootor suudab arendada kiirust kuni 27km/h (ilmselt kui piiraja maha võtta, siis oleks kiirus ka kindlasti suurem). Elektrimootoriga on võimalik sõida maksimaalselt 40-60km, olenevalt sellest, kui kiiresti sõita, kui raske last sul peal on, millise tasapinna peal sõidad ja milline on rehvirõhk. Fakt on see, et kui rattal on elektrimootor, siis kuidagi alateadlikult väntad ikka nii, et elektrimootor töötab...
Nüüd aga sõidukogemuse juurde. Tõsi. Vajab harjumist, kuid harjumine ei võta kaua aega. Arvestada tuleb sellega, et keeramisel tuleb valida teine nurk. Ringi kruiisimine on vahva! Rattateedel on lust ja lillepidu selle rattaga. Elektrimootori abil saab kiirelt ja odavalt ringi liikuda. Parkimisega probleeme pole. Ratta saab lukustada raamiluku abil (soovitaks ikka ka tavalist rattalukku kasutada) ning mingeid lisakulusid ka selle rattaga ei ole. Ei näe põhjust, miks linnainimesel, kel on paar kilomeetrit iga päev liikuda vaja, seda ostma ei peaks. Lisaks on rattaga mõnus sõita koos lastega, sest kui lapsed ikkagi sinu ees istuvad, siis saad sa neil ka silma peal hoida + mõnusalt rääkida, ilma, et ühe mokaotsaga tahapoole turvatooli karjuma peaks.
Lõpphinnang: väga kõva asi. Mure kohaks saab kindlasti hind -hinnad algavad alates 1750€. Teine miinus on see, et hruštsovka stiilis maja keldrikorrusele sellise ratta tassimine on mission impossible. Kui sul on avara garaaž ning SEE KA GARAAŽIUKSEST SISSE MAHUB, siis give it a go!