Meie Hiina reisi teine osa algas Hua Shan'is. See on koht, mis asub umbes 150km eemal Xi'An-ist ning on tuntud kui väga maalilise looduse poolest. Meie reis Huashan'i algas rongisõiduga. Sõitsime kiirrongiga 150km umbes 45 minutit ja jõudsime kiirelt kohale. Rongijaamast välja saades ootasid meid juba taksojuhid, kes kibelesid meid meie hotelli viima. Kasutades booking.com süsteemi, broneerisime endale ühe toakese ühes n-ö hostelis. Kui taksojuht meid sinna kohale viis, siis me ei saanud aru, kus kohas see hostel oli. Sellenimeline restoran oli olemas, kuid hostelit mitte. Niisiis jalutasin ma restorani sisse ja küsisin, et kus kohas too hostel asub. Endalegi imestuseks saime vastuseks, et see on ühtlasi ka hostel. Nimelt olid neil lisaruumid restorani taga ning nad rentisid neid välja. Töötajad/omanikud olid seal väga sõbralikud ning jagasime neile lahkesti ka Eestimaiseid Kalevi komme.
Olles oma asjad ära paigutanud hostelisse, sammusime kohe mägesid vallutama. Huashan ongi õigupoolest oma mägede poolest väga tuntud ning meie eesmärgiks oligi seal mägedes ringi matkata. Olgu vahemärkusena öeldud, et tegemist on Hiinas kõige kallima looduspargiga. Kahe päeva pilet maksis umbes 90 jüaani ehk umbes 13€. Lisaks tuli osta bussi- ja kaabelautopileteid, mis kõik kokku läks maksma umbes 320 jüaani ehk umbes 43€. Miks me kaabelautosid ja busse kasutasime, sellest räägin hiljem.
Kui piletid ostetud saime, siis asusime ronima mägedes. Nagu ikka, siis Hiinas on mägede ronimine tehtud lihtsaks ning ehitatud on inimlikud n-ö kõnniteed, et ka kõige laisem Hiina turist end ikka tippu ronida jõuaks. Tol päeval käisime kokku umbes 15km, kuid enamus meie ajast kulus taevasse ronimiseks, seega tegelik kilometraaš oli kindlasti suurem.
Olles oma asjad ära paigutanud hostelisse, sammusime kohe mägesid vallutama. Huashan ongi õigupoolest oma mägede poolest väga tuntud ning meie eesmärgiks oligi seal mägedes ringi matkata. Olgu vahemärkusena öeldud, et tegemist on Hiinas kõige kallima looduspargiga. Kahe päeva pilet maksis umbes 90 jüaani ehk umbes 13€. Lisaks tuli osta bussi- ja kaabelautopileteid, mis kõik kokku läks maksma umbes 320 jüaani ehk umbes 43€. Miks me kaabelautosid ja busse kasutasime, sellest räägin hiljem.
Kui piletid ostetud saime, siis asusime ronima mägedes. Nagu ikka, siis Hiinas on mägede ronimine tehtud lihtsaks ning ehitatud on inimlikud n-ö kõnniteed, et ka kõige laisem Hiina turist end ikka tippu ronida jõuaks. Tol päeval käisime kokku umbes 15km, kuid enamus meie ajast kulus taevasse ronimiseks, seega tegelik kilometraaš oli kindlasti suurem.
Arvasime, et esimesel päeval väga palju ronima ja ringi trampima ei hakka aga kui me saime aru, et terve selle looduspargi läbi käimiseks kulub meeletult palju aega, siis tõstsime tempot. Esimesel päeval vallutasime põhjatipu, mis asus 1600m kõrgusel. Pärast põhjatipu vallutamist otsustasime korraks maha istuda ning juua "tassikese teed", mis hiljem kulmineerus kolmeks kannutäieks. Jõime selle aasta kevadist DaHongPao'd :)
Pärast teejoomist trampisime alla tagasi. Jäime veidi pimeda peale, kuid jõudsime õnnelikult tagasi hostelisse. Tegemist oli vahva hosteliga muidu, sest terve öö maksumus oli 9€ ning oli mulje, et me ööbisime 50ndatel ehitatud Nõukogude aegses korteris. Vürtsi lisas juurde see, et soe vesi oli rariteetne ning pesime end jääkülma mägedest välja pumbatava veega.
Teisel päeval algas meil kõige tihedam matkapäev. Võtsime esialgu suuna otse lõuna poole, et seal kaabelauto peale istuda ning muretult mägedesse sõita. Kaabelauto sõit läks per person 126 jüaani. Kuid vaade oli seda väärt. Seda loodusparki kutsutakse kui kohta, kus mäed asuvad mägede otsas. Ja täpselt selline vaatepilt meile ka avardus. Tõepoolest, mägede taga on mäed ning nende taga veel huganisti mägesid. Kaabelautoga sõites oli vahepeal maapind 2km allpool ning hommikul oli ka parajasti tuult, et kaabelauto kõikuma panna. Ise aga mõtlesin, et pidi parajalt keeruline selle kaabelauto liini ehitamine ikka olema...
Pärast teejoomist trampisime alla tagasi. Jäime veidi pimeda peale, kuid jõudsime õnnelikult tagasi hostelisse. Tegemist oli vahva hosteliga muidu, sest terve öö maksumus oli 9€ ning oli mulje, et me ööbisime 50ndatel ehitatud Nõukogude aegses korteris. Vürtsi lisas juurde see, et soe vesi oli rariteetne ning pesime end jääkülma mägedest välja pumbatava veega.
Teisel päeval algas meil kõige tihedam matkapäev. Võtsime esialgu suuna otse lõuna poole, et seal kaabelauto peale istuda ning muretult mägedesse sõita. Kaabelauto sõit läks per person 126 jüaani. Kuid vaade oli seda väärt. Seda loodusparki kutsutakse kui kohta, kus mäed asuvad mägede otsas. Ja täpselt selline vaatepilt meile ka avardus. Tõepoolest, mägede taga on mäed ning nende taga veel huganisti mägesid. Kaabelautoga sõites oli vahepeal maapind 2km allpool ning hommikul oli ka parajasti tuult, et kaabelauto kõikuma panna. Ise aga mõtlesin, et pidi parajalt keeruline selle kaabelauto liini ehitamine ikka olema...
Jõudes lõunapoolsesse mäe ossa, asusime trampima. Käisime lääne, ida ja lõunatipud kõik ilusti läbi. Tipud olid nagu tipud ikka - ilusad teised. Kuid reisi kõige oodatum atraktsioon alles tuli. Selleks oli "plankwalk". Teoreetiliselt on 2km kõrgusel kaljuseinale ehitatud 30cm lai puidust tee. Et seal ronida, pead sa olema nööridega kinnitatud. Kinnitad end maakeeli "lehmakettide" otsa, mis esialgsel vaatlusel ei tundunud väga turvaline. Olgem ausad. Kõhe oli küll. Ega väga ei tahtnud ääre peal kõõluda. Kuid vaatamata sellele harjusime päris kiiresti olukorraga ära ning võtsime vabamalt. Hirm oli algselt sees, sest kukkuda on ka ju palju. Põhjus, miks inimesed seal ronimas käivad, on see, et sealt saadav adrenaliin on meeletult kõva! Selle raja lõpus asub üks väike tempel, mida inimesed peaksid vaatama minema aga seda ei tehta, sest tahetakse koheselt tagasi raja peale minna :D
Tagasi kõndimine oli huvitavam. Põhjus selles, et tegemist on kahesuunalise rajaga. Ehk 30cm laiusele rajale pead Sa ära mahtuma möödaminevate inimestega. Ja see tähendab ka seda, et sul tuleb tihtipeale ainult päkkadega raja peal olla (kõhe).
Tagasi kõndimine oli huvitavam. Põhjus selles, et tegemist on kahesuunalise rajaga. Ehk 30cm laiusele rajale pead Sa ära mahtuma möödaminevate inimestega. Ja see tähendab ka seda, et sul tuleb tihtipeale ainult päkkadega raja peal olla (kõhe).
Pärast seda kõndisime veel mõned tipud läbi ja siis asusime tagasiteele Xi'Ani, et siis järgmisel päeval Shanghaisse sõita.
Shanghaisse pidime sõitma 17h rongiga, kus mugavusi ei olnud, inimesed laiutasid/peeretasid/suitsetasid/lärmasid. Võib öelda, was fun. Pärast rongireisi oli väsimus nii suur, et ei jõudnud ega tahtnudki väga midagi teha. Kuid, kuna reisil olles on aeg piiratud, siis otsisime kiirelt oma hotelli üles ning võtsime suuna linna.
Oli äärmiselt hea näha oma n-ö kodulinna. Mõned asjad on muutunud, kuid paljud asjad on jäänud samaks. Ma ei oskagi rohkem midagi öelda. Nii kodune tunne tekkis seal tagasi olles ning olgem ausad, et sisimas tahaks sinna tagasi. Kogu see atmosfäär ja kultuur on mulle meelepärane ning huvitav. Tore oli pärast 3 aastat näha oma tuttavaid söögikohti, samu inimesi, kes poodides töötasid jne. Mingil määral tundsin, et aeg on kohati seal seisma jäänud.
Shanghaisse pidime sõitma 17h rongiga, kus mugavusi ei olnud, inimesed laiutasid/peeretasid/suitsetasid/lärmasid. Võib öelda, was fun. Pärast rongireisi oli väsimus nii suur, et ei jõudnud ega tahtnudki väga midagi teha. Kuid, kuna reisil olles on aeg piiratud, siis otsisime kiirelt oma hotelli üles ning võtsime suuna linna.
Oli äärmiselt hea näha oma n-ö kodulinna. Mõned asjad on muutunud, kuid paljud asjad on jäänud samaks. Ma ei oskagi rohkem midagi öelda. Nii kodune tunne tekkis seal tagasi olles ning olgem ausad, et sisimas tahaks sinna tagasi. Kogu see atmosfäär ja kultuur on mulle meelepärane ning huvitav. Tore oli pärast 3 aastat näha oma tuttavaid söögikohti, samu inimesi, kes poodides töötasid jne. Mingil määral tundsin, et aeg on kohati seal seisma jäänud.
Shanghais me käisime YuYuani ajas, chillisime Nanjing Road'il, külastasime erinevaid linnaosasid, külastasime minu kooli, saime kokku minu klassijuhataja ja heade sõprade/klassikaaslastega. Ühtlasi käisin külas oma vahetusperel, kes hakkab järgmine aasta oma kodus uude kodusse kolima. Neil läheb elu väga hästi. Pereisa on nagu orav rattas ning rügab meeletult tööd teha. Pereema teeb samamoodi ohtralt tööd. Õde õpib San Fransiscos inseneriks ning veedab oma vaba aja otseloomulikult õppides. Kevadel lõpetab ta ülikooli ning jääb ilmselt paariks aastaks veel USA-sse tööle, kuid tahab sisimas tagasi Hiina tulla. Kahjuks ei õnnestunud mul õega kokku saada, sest ta sõitis põhimõtteliselt kohe järgmisel päeval kui me Shanghaisse jõudsime, tagasi Ameerikasse. Tema oli alati see, kes mind toetas ja abiks oli ning tänu temale sain ma ka rohkem vabadust Hiinas (läbirääkimisoskused vanematega olid tal hiinlase kohta tasemel). Päev enne Shanghaist lahkumist saime pereisa ja pereemaga kokku. Kohal olid veel pereema vend ning tema pere. Oli lõbus õhtu ning rääkida oli meil palju.
Rääkimata jäi praegu see, et kui me läksime vahetuspere koju, siis metroojaamast välja tulles küsisin ma endalt, kas me oleme ikka õiges kohas. 2015.aasta detsembris sai seal valmis kiirtee, mis teeb ühest linnaotsast teise sõitmise märkimisväärselt kiiremaks. Lisaks olid valmis saanud suured kaubanduskeskused kodu lähedal ning uued hooned püsti pandud. Sealne keskkond oli palju muutunud. Kuid samas kohas asusid ikka kõik väliputkad ja söögikohad, kus tollal tutvusi loodud sai ja kohalikku toitu mekkimas sai käidud.
Kokkuvõtvalt jäime me Hiina reisiga väga rahule. Saime ekstreemsust ja adrenaiilini. Oli ka probleeme ning olukordi, kus kiire mõtlemine tuli kasuks. Saime uusi teadmisi ning nägime rohkem maailma. Saime uusi tutvusi ning saime rohkem aru hiinlastest. Kes kunagi elus peaks mõtlema, kuhu reisile minna, siis Hiinat soovitan ma alati. See on koht, kus sa saad osa legendaarsest kultuurist ning lahti stereotüüpidest, mis Sul ümbritseva maailma kohta on. See on riik, kus ellujäämiseks tuleb Sul kasutada kõiki oma eluksvajalikke oskusi.
Kui otsite kultuurišokki, siis Hiina on see koht, kuhu reisile minna! :)
Rääkimata jäi praegu see, et kui me läksime vahetuspere koju, siis metroojaamast välja tulles küsisin ma endalt, kas me oleme ikka õiges kohas. 2015.aasta detsembris sai seal valmis kiirtee, mis teeb ühest linnaotsast teise sõitmise märkimisväärselt kiiremaks. Lisaks olid valmis saanud suured kaubanduskeskused kodu lähedal ning uued hooned püsti pandud. Sealne keskkond oli palju muutunud. Kuid samas kohas asusid ikka kõik väliputkad ja söögikohad, kus tollal tutvusi loodud sai ja kohalikku toitu mekkimas sai käidud.
Kokkuvõtvalt jäime me Hiina reisiga väga rahule. Saime ekstreemsust ja adrenaiilini. Oli ka probleeme ning olukordi, kus kiire mõtlemine tuli kasuks. Saime uusi teadmisi ning nägime rohkem maailma. Saime uusi tutvusi ning saime rohkem aru hiinlastest. Kes kunagi elus peaks mõtlema, kuhu reisile minna, siis Hiinat soovitan ma alati. See on koht, kus sa saad osa legendaarsest kultuurist ning lahti stereotüüpidest, mis Sul ümbritseva maailma kohta on. See on riik, kus ellujäämiseks tuleb Sul kasutada kõiki oma eluksvajalikke oskusi.
Kui otsite kultuurišokki, siis Hiina on see koht, kuhu reisile minna! :)