Kauaoodatud linateos, mida suuremad Blade Runneri fännid on oodanud aastast 1982. Täpselt nii, esimene Blade Runneri osa ilmus 1982.aastal, kus peaosa mängis Harrison Ford. Nüüd, 35 aastat hiljem, teeb vanameister come-backi!
Kui tavaliselt on jätkufilmidega see lugu, et alati tuleb vaadata esimene osa läbi, et saaksid rohkem aru uuest osast, siis Blade Runneriga seda olukorda ei teki. Filmi süžee on suurepäraselt üles ehitatud ning poole filmini pole Harrison Fordi üldse nähagi. Kui tavaliselt ehitatakse süžee üles selle peale, et alguses räägitakse backstory ära, siis "Blade Runner 2049" puhul tuli uut informatsiooni eelmise osa kohta pidevalt juurde. Siin on õhkõrn piir selle vahel, kus sa tood liiga palju infot sisse ja kus sa tood liiga vähe informatsiooni vaatajale. Kuid tervet filmi kokkuvõttes oli piisavalt palju informatsiooni filmi sees sisse toodud, et hoida vaatajat aktiivsena (et ei tekiks igavust) ja lõpus viidi jooned omavahel kokku, mis annab filmigurmaanidele ootuspärase orgasmi (tõesti, selleks peab väga suur filmiaustaja olema, et sellise mõnuni jõuda).
Story on filmil lihtne - blade runner (Ryan Gosling) otsib taga kunagist blade runnerit Rick Deckardi (Harrison Ford). Rohkem ma siinkohal selle filmi sisust ei räägikski, kui aus olla. Seda osalt seetõttu, et kui ma rohkem infot selle kohta annaksin, siis see poleks enam huvitav. On teatud osa filme, millest võib rohkem rääkida, kuid see ei ole kindlasti üks nendest. Võib öelda, et Harrison Fordi otsimise käigus tuleb üles väga palju saladusi, mis võivad maailmakäiku 2049.aastal drastiliselt muuta.
Miks mulle isiklikult see film nii sümpatiseerib? Ütlen ausalt, ma ei ole saanud mahti Blade Runneri esimese osa vaatamiseks. Pool aastat tagasi nägin treilerit, tegin taustauuringu ja panin oma "must-watch" listi kirja. Kuid mulle sümpatiseerib see, kuidas terve lugu on ülesehitatud, ühtseks tervikuks kokku pandud ja kuidas kogu filmi käigus kasvab vaataja Ryan Goslinguga kokku. Vaataja ja Goslingu vahel tekib siuke teatud emotsionaalne side, kus me kõik tunneme endid ära. Kus me kõik saame aru, et ka meil endil on teatud "teadmata kadunud" hetki. Kus vesi ei pruugi olla alati klaar. Kuid alati leiame me lõpuks oma südames selle positiivse poole, mis viib heateoni. Kus me kõik ei ela oma raevu välja ja ei tee kõike iseenda jaoks, vaid abistame ka teisi abivajajaid!
Filmis on ka omapärane juhtmõte meie tuleviku osas. Mis juhtub selle maailmaga, kus me elame, siis kui keegi saavutab tehnoloogilise ülemvõimu ja kasutab seda enda kallutatud huvide jaoks ära. Milline hakkab maailm välja nägema siis, kui me ehitame selle üles ainult enda pahedele. Milline näeb välja meie järeltulijate keskkond, kui me selle keskkonna parandamisele juba praegu rõhku ei pööra. Kõik see joonistub filmist välja. Jah, sellest ei tehta juttu, kuid tagataustal annab see meile erinevates klippides aimu.
Soovitus: mine kindlasti seda vaatama ja varu vaatamiseks aega
Hinne: 10/10
IMDB reiting: 8,5/10
NB! Turundajana panin väga hästi tähele ka seda, kuidas filmis kasutati väga agressiivselt product placement stiilis turundamist. See ei olnud selline, kus keegi osatäitjatest midagi ütles, vaid agressiivsus väljendus selles, et seda oli lihtsalt päris tihti. Kuid see peegeldab ka meie praegust maailma, milles me elame - reklaam on igalpool!
Kui tavaliselt on jätkufilmidega see lugu, et alati tuleb vaadata esimene osa läbi, et saaksid rohkem aru uuest osast, siis Blade Runneriga seda olukorda ei teki. Filmi süžee on suurepäraselt üles ehitatud ning poole filmini pole Harrison Fordi üldse nähagi. Kui tavaliselt ehitatakse süžee üles selle peale, et alguses räägitakse backstory ära, siis "Blade Runner 2049" puhul tuli uut informatsiooni eelmise osa kohta pidevalt juurde. Siin on õhkõrn piir selle vahel, kus sa tood liiga palju infot sisse ja kus sa tood liiga vähe informatsiooni vaatajale. Kuid tervet filmi kokkuvõttes oli piisavalt palju informatsiooni filmi sees sisse toodud, et hoida vaatajat aktiivsena (et ei tekiks igavust) ja lõpus viidi jooned omavahel kokku, mis annab filmigurmaanidele ootuspärase orgasmi (tõesti, selleks peab väga suur filmiaustaja olema, et sellise mõnuni jõuda).
Story on filmil lihtne - blade runner (Ryan Gosling) otsib taga kunagist blade runnerit Rick Deckardi (Harrison Ford). Rohkem ma siinkohal selle filmi sisust ei räägikski, kui aus olla. Seda osalt seetõttu, et kui ma rohkem infot selle kohta annaksin, siis see poleks enam huvitav. On teatud osa filme, millest võib rohkem rääkida, kuid see ei ole kindlasti üks nendest. Võib öelda, et Harrison Fordi otsimise käigus tuleb üles väga palju saladusi, mis võivad maailmakäiku 2049.aastal drastiliselt muuta.
Miks mulle isiklikult see film nii sümpatiseerib? Ütlen ausalt, ma ei ole saanud mahti Blade Runneri esimese osa vaatamiseks. Pool aastat tagasi nägin treilerit, tegin taustauuringu ja panin oma "must-watch" listi kirja. Kuid mulle sümpatiseerib see, kuidas terve lugu on ülesehitatud, ühtseks tervikuks kokku pandud ja kuidas kogu filmi käigus kasvab vaataja Ryan Goslinguga kokku. Vaataja ja Goslingu vahel tekib siuke teatud emotsionaalne side, kus me kõik tunneme endid ära. Kus me kõik saame aru, et ka meil endil on teatud "teadmata kadunud" hetki. Kus vesi ei pruugi olla alati klaar. Kuid alati leiame me lõpuks oma südames selle positiivse poole, mis viib heateoni. Kus me kõik ei ela oma raevu välja ja ei tee kõike iseenda jaoks, vaid abistame ka teisi abivajajaid!
Filmis on ka omapärane juhtmõte meie tuleviku osas. Mis juhtub selle maailmaga, kus me elame, siis kui keegi saavutab tehnoloogilise ülemvõimu ja kasutab seda enda kallutatud huvide jaoks ära. Milline hakkab maailm välja nägema siis, kui me ehitame selle üles ainult enda pahedele. Milline näeb välja meie järeltulijate keskkond, kui me selle keskkonna parandamisele juba praegu rõhku ei pööra. Kõik see joonistub filmist välja. Jah, sellest ei tehta juttu, kuid tagataustal annab see meile erinevates klippides aimu.
Soovitus: mine kindlasti seda vaatama ja varu vaatamiseks aega
Hinne: 10/10
IMDB reiting: 8,5/10
NB! Turundajana panin väga hästi tähele ka seda, kuidas filmis kasutati väga agressiivselt product placement stiilis turundamist. See ei olnud selline, kus keegi osatäitjatest midagi ütles, vaid agressiivsus väljendus selles, et seda oli lihtsalt päris tihti. Kuid see peegeldab ka meie praegust maailma, milles me elame - reklaam on igalpool!